Prindi leht

Teated


Põllumajandusamet: Selgusid mesilaste hukkumisega seotud täiendavad analüüsitulemused 

Põllumajandusamet kinnitab, et mõlemast Lääne-Virumaal hukkunud mesilastest võetud proovist, samuti lähiümbruses kasvavatelt rapsipõldudelt võetud proovides on tuvastatud rapsi kasvatamiseks mittelubatud taimekaitsevahendi toimeaine (dimetoaat) jäägid.

Järvamaal ja Tartumaal hukkunud mesilastest taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud.


Veterinaar- ja Toiduameti  kinnitusel  ei põhjustanud Tartumaal mesilaste hukkumist viirused.

Põllumajandusamet jätkab menetlust asjassepuutuvate isikute suhtes. Toetuste taotlejate puhul teavitatakse tuvastatud rikkumistest ka Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Ametit toetuste määramisel arvesse võtmiseks.

Põllumajandusametile on alates 02.07.2017 laekunud 5 mesilaste hukkumisega seotud kaebust.

 

Lähem info:

Annika Kubja
kommunikatsiooni peaspetsialist
Põllumajandusamet
tel 5883 6975
annika.kubja@pma.agri.ee

Martin Altraja
pressiesindaja
Veterinaar- ja Toiduamet
tel 372 5343 6656
e-post: martin.altraja@vet.agri.ee



Järvamaal mesilastest võetud proovidest taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud

Põllumajandusametile (PMA) on laekunud järgmise hukkunud mesilastest taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks võetud proovi analüüsivastused, mille kohaselt taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud.

„Ühe laekunud kaebusega seoses võetakse kuni 5 proovi: üks proov hukkunud mesilastest haiguste ja teine taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks. Samuti võetakse 1-3 proovi ümberkaudsetelt põldudelt taimekaitsevahendite võimaliku väärkasutuse tuvastamiseks. See tähendab, et 1 juhtumiga seoses võib laekuda kuni 5 taimekaitsevahendite jääkide lubamatut sisaldust kinnitavat ehk positiivset analüüsitulemust, kuigi iga selline analüüsitulemus ei võrdu mesilaste hukkumise juhtumiga, vaid võib olla kinnituseks taimekaitsevahendite väärkasutuse kohta ümberkaudsetel põldudel“ selgitab PMA kontrolli büroo juhataja Katrin Kikkas.

PMA jätkab teabe avaldamist vastavalt analüüsitulemuste laekumisele. Samuti jätkatakse menetlusi asjassepuutuvate isikute suhtes. Toetuste taotlejate puhul teavitatakse tuvastatud rikkumistest ka Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Ametit (PRIA) toetuste määramisel arvesse võtmiseks.


Lähem info:
Katrin Kikkas
Põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja
Tel 5362 3140


Põllumajandusamet juhib tähelepanu taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise olulisusele

Esialgsetel andmetel tuvastati kolmes proovis taimekaitsevahendite üle lubatud piirmäära kasutamine, mistõttu juhib Põllumajandusamet tähelepanu taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise olulisusele.

Viimase kahe nädala jooksul on Põllumajandusametile (PMA) laekunud 5 teadet hukkunud mesilastest Lääne-Virumaal, Tartumaal, Võrumaal ja Järvamaal. Kontrolle asjaolude tuvastamiseks viis PMA läbi koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA). Proovid võetakse nii hukkunud mesilastest kui lähiümbruses kasvavatest taimedest, nii haiguste kui taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgimise tuvastamiseks.

Käesolevaga on laekunud PMA-le nelja  proovi vastused. Ühes hukkunud mesilastest võetud proovis taimekaitsevahendite jääke ei leitud. Kahes hukkunud mesilastest ja ühes  taimsest materjalist võetud proovis on taimekaitsevahendite sisaldus ületanud lubatud piirmäärasid, mis viitab taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisele.

PMA jätkab menetlust asjassepuutuvate isikute suhtes. Toetuste taotlejate puhul teavitatakse tuvastatud rikkumistest ka Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Ametit (PRIA) toetuste määramisel arvesse võtmiseks.


Lähem info:
Katrin Kikkas
kontrollibüroo juhataja
Tel 5362 3140

Põllumajandusamet tuletab meelde: taimekaitsetöödel peab järgima kõiki ohutusnõudeid

Seoses taimekaitse kõrghooajaga tuletab Põllumajandusamet meelde nõuded taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Samuti on mesinikel ja taimekaitsetööde tegijatel omavaheline teavitamiskohustus.

Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul tuleb taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ei lenda (kell 22.00 – 05.00). Põllumehel tuleb vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendi kasutamist teavitada kõiki mesinikke, kes on endast teada andnud ja kelle mesitarud asuvad 2 km raadiuses pritsitavatest põldudest. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kutsub üles vaatama enne põldude pritsimist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) mesilate veebikaarti (lülitada sisse vahelehel „Kihid“ märkekast „Mesilad“).

Taimekaitsevahendeid tohib majandus- ja kutsetegevuses kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Need vahendid on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Pritsimistöid ei tohi teha, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C, arvestades ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab mesinikele meelde, et neil on kohustus teavitada mesilaste massilisest hukkumisest kohalikku veterinaarkeskust, et VTA saaks muuhulgas õigeaegselt infot ka mesilaste võimaliku haigestumise kohta. Eeskätt on see lisaks vajalik näiteks Ameerika haudemädaniku võimalikult varaseks avastamiseks meie mesilates, kuivõrd Ameerika haudemädanik on suurimat kahju tekitav mesilastaud maailmas ning mesinikel on aastaid olnud kohustus sellest ohtlikust nakkushaigusest VTAd informeerida. Kui on kahtlus, et mesilased on hukkunud taimekaitsevahendite väärkasutamise tagajärjel, tuleb mesinikul teavitada koheselt Põllumajandusameti taimekaitse valdkonna peaspetsialisti oma maakonnas.

Lähem info:
 
Katrin Kikkas
Põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja
Tel 5362 3140
 
Harles Kaup
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja
Tel 518 4925


Põllumajandusamet: 1. juunist peavad kasutusel olema uued ohupiktogrammid

1. juunist 2017 lõppeb üleminekuaeg uuele ühtse klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) määrusele. Sellest ajast peab väetise ja taimekaitsevahendite ning teiste võimalikku ohtu põhjustavate kemikaalide pakenditel olema kasutusel ainult uus märgistus.

Ohupiktogrammid ning nendega kaasnevad ohu- ja hoiatuslaused edastavad tarbijale teavet, millist kahju võib vastav aine või segu põhjustada ümbritsevale keskkonnale, inimeste ja loomade tervisele ning kuidas sellisest ohust hoiduda. Oranžile taustale mustaga joonistatud ohusümbolid peavad olema 1. juunist asendatud uute, punase raamiga piktogrammidega.

Euroopa Liit on läinud üle ÜRO väljatöötatud süsteemile, mis tagab ainete ja segude ning neid sisaldavate toodete ühtse klassifitseerimise, märgistamise ning pakendamise kogu maailmas (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1272/2008 ehk CLP määrus). Uue süsteemi loomine osutus vajalikuks, kuna sarnase ohu tähistamiseks kasutati erinevaid sümboleid ning mõnedes riikides oli süsteem ebaühtlane. Taimekaitse ja väetise valdkonnas hakati CLP süsteemile üle minema 2013. aastal.

1. juunist 2017 peavad kõikide CLP määruse alla kuuluvate toodete etikettidel olema ainult uus märgistus. Enne selliselt tähistatud toodete kasutamist tuleb kindlasti lugeda ka ohupiktogrammidega kaasnevaid ohu- ja hoiatuslauseid – nii saab vältida õnnetusi nii kodus kui ka tööl.

Uued ohupiktogrammid:

Rohkem infot CLP määruse kohta saab siit

Lisainfo:
Kaisa Vahtmäe
Põllumajandusameti kontrolli büroo peaspetsialist
tel. 671 2607, 504 5201
kaisa.vahtmae@pma.agri.ee

 

Erandkorras võib sel aastal avamaal kasutada taimekaitsevahendit Vertimec 018 EC

Põllumajandusamet väljastas eriloa taimekaitsevahendi Vertimec 018 EC piiratud ja kontrollitud kasutuseks avamaa maasikal, avamaa kurgil ja avamaa rullkõrvitsal.

Kõik avamaa kurgi, maasika ja rullkõrvitsa kasvatajad, kes soovivad eriloa alusel Vertimec 018 EC kasutada, on kohustatud hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast selle toote kasutamist teavitama Põlumajandusameti kontrollibürood tel. 504 8716 või e-kirja teel riina.partel@pma.agri.ee

Kurgi ja rullkõrvitsa kasvatamisel on tihti probleemiks punase kedriklesta kahjustus ning maasikakasvatuses maasikalesta ja punase kedriklesta kahjustus. Maasikalesta kahjustus ei vähenda mitte ainult sama aasta saaki, vaid võib nõrgestada taimi sedavõrd, et kannatab ka järgmise aasta saak. Põllumajandusamet hindas põhjalikult MTÜ Eesti Aiandusliidu poolt esitatud taotlust ja otsustas välja anda taimekaitsevahendi Vertimec 018 EC eriloa piiratud ja kontrollitud kasutuseks.

Eriolukordadeks on võimalik anda kuni 120 päevaks luba taimekaitsevahendite turulelaskmiseks piiratud ja kontrollitud tingimustel. Avamaal kasutamiseks ei ole eelnimetatud kultuuridele ja kahjustajatele taimekaitsevahendite registris hetkel ühtegi nii efektiivset toodet ja seetõttu on erakorraline luba vajalik. Eriloal on sätestatud täpsed kulunormid, kasutusajad ja kasutuspiirangud. Eriluba kehtib kuni 08.09.2017.

Põllumajandusamet ei saa toodet turule tuua ilma kasvatajate enda huvi ja taotluseta. Eriloa väljastamine on lühiajaline lahendus. Põllumajandusamet on MTÜ Eesti Aiandusliitu teavitanud erinevatest alternatiividest. Sobivate toodete valiku suurendamine aitab pikemas perspektiivis vältida ka kahjuritel resistentsuse teket.

Lisaks Vertimec 018 EC-le on Põllumajandusamet 2017. aastal väljastanud eriloa veel puhtimispreparaatidele Cruiser OSR ja Modesto FS 480/Elado Blue. Kõik kehtivad eriload on leitavad Põllumajandusameti kodulehelt.

Kõikide taimekaitsevahendite kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Lisainfot taimekaitsevahendite kasutamise nõuete kohta saab Põllumajandusameti igas keskuses taimekaitse peaspetsialistilt või taimekaitse ja väetiste osakonna kontrollibüroost.

Lisainfo:

Riina Pärtel
Põllumajandusameti kontrolli büroo peaspetsialist
tel. 671 2615, 504 8716


Põllumajandusamet: taimekaitsetöödel peab järgima kõiki ohutusnõudeid

Seoses alanud taimekaitse hooajaga tuletab Põllumajandusamet meelde nõuded taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Samuti on mesinikel ja taimekaitsetööde tegijatel omavaheline teavitamiskohustus.

Erandina võib õistvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutamisjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul tuleb taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ei lenda. Põllumehel tuleb vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendi kasutamist teavitada kõiki mesinikke, kes on endast teada andnud ja kelle mesipuud asuvad 2 km raadiuses pritsitavatest põldudest.

Taimekaitsevahendeid tohib majandus- ja kutsetegevuses kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja arvestab ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust põlluraamatus. Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada hobiaednikud koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Need vahendid on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Pritsimistöid ei tohi teha, kui tuule kiirus on suurem kui 4 m/s ja õhutemperatuur kõrgem kui 25°C, arvestades ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Taimekaitsetöödel peab järgima kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale.

Lisainfot taimekaitsevahendite kasutamise nõuete kohta saab Põllumajandusameti igas keskuses taimekaitse peaspetsialistilt või taimekaitse ja väetiste osakonna kontrollibüroost.

Lähem info:
Maris Raudsepp
Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja
tel 5669 8823
maris.raudsepp@pma.agri.ee

 

Põllumajandusametis arutati taimekaitses kasutatavate hormonaalsüsteemi häirivate ainete määrust

Põllumajandusametis toimus huvipoolte esindajate ümarlaud, kus arutati Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele esitatud hormoonsüsteemi häirivate ainete määruse eelnõu osas.  Eelnõu eesmärk on töötada välja üle-euroopalised teaduspõhised kriteeriumid taimekaitsevahendite koostises kasutatavate hormonaalsüsteemi häirivate ainete määratlemiseks.

Et piirata inimtervisele kahjulike toimeainete kasutamist taimekaitsevahendites, on Euroopa Komisjon esitanud liikmesriikidele määruse eelnõu, mille eesmärk on täpsustada Euroopa Liidu tasandil kehtivat regulatsiooni hormonaalset tasakaalu kahjustavate ainete määratlemiseks. Selleks soovib komisjon seada selged kriteeriumid ainete endokriinse mõju määramiseks nii taimekaitsevahendite kui biotsiidide (sh kodukeemia) osas.

„Eesti on olnud seisukohal, et võimaliku inimtervise ohu ennetamiseks tuleb kriteeriumite sõnastamisel lähtuda ettevaatusprintsiibist,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Sellest põhimõttest lähtume ka edaspidi.“ 

Kuna maailmas taimekaitsevahendite toimeainete osas ühist seisukohta ei ole, mõjutaksid Euroopa Liidu tasandil võetavad piirangud just Euroopa Liidu põllumajandustootjate huve. „Kui määrus jõustub, siis osa taimekaitsevahendeid kaob müügilt. See võib raskendada sobiva taimekaitsevahendi leidmist, mistõttu peab otsima alternatiivseid lahendusi ja rohkem mõtlema integreeritud taimekaitsele,“ ütles Kevvai. „Põllumajandusamet on kaardistanud võimalikud asendust vajavad toimeained ja ülevaade selle kohta edastatakse taimekaitsevahendite maaletoojatele.“

Kohtumisele olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuse, Statera Jätkusuutliku arengu uurimis- ja praktikakeskuse, Eesti Endokrinoloogia Seltsi, Ida-Tallinna Keskhaigla Endokrinoloogiakeskuse, Eesti Talupidajate Keskliidu, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise, MTÜ Balti Keskkonnafoorumi, Baltic Agro, Bayeri, Nordicu, Oilseedsi, BASF Crop Protection Eesti, Põllumeeste Ühistu Kevili, Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, MTÜ Eesti Noortalunikud ja MTÜ Noored Rohelised esindajad.

Taust

  • Euroopa komisjon tutvustas taimekaitsevahendites kasutatavate hormoonsüsteemi häirivate ainete määruse eelnõud 22. juunil 2016 toimunud taimede, loomade, toidu ning sööda alalise komitee (SCPAFF) istungil.
  • Hormoonsüsteemi häirivate ainete teemal toimus esimene kohtumine sotsiaalpartneritega Põllumajandusametis 2016. aasta septembris. Kohtumisel  jõuti ühisele seisukohale,  et turule ei tohi lubada hormonaalsüsteemi häireid põhjustavaid taimekaitsevahendeid ja eelnõu sõnastus peab lähtuma ettevaatusprintsiibist.
  • Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on aine kasutamise piirangud võimalikud ka siis, kui inimeste kokkupuude ainega on väheoluline.
  • 21. detsembril 2016 toimus Euroopa Komisjonis määruse eelnõu neljas arutelu. Järgmine erakorraline istung toimub eeldatavasti veebruaris.

 

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tuleks koduaias kasutada, selgitab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist Uku Rooni.

Tänase seisuga on hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendeid registris 44, kuid mõned on juba lähikuudel kadumas ja üldine vähenemistrend jätkub. Ei ole ka oodata, et turule tuleks palju mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud uusi tooteid.

Kasutust piiratakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks

Kindlustamaks taimekaitsevahendite piisavat ohutust viiakse aegajalt läbi täiendavaid uuringuid või vaadatakse üle juba väljastatud lube. Uute uuringutulemuste, ümberklassifitseerimise või karmistunud nõuete valguses võivad muutuda väljastatud loa tingimused – näiteks keelatakse toote müük ja kasutamine hobiaednikele.

Taimekaitseseadus keelab hobiaednikel kasutada tooteid, mis on klassifitseeritud mürgisteks, väga mürgisteks, kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks.

Pärast toote keelustamist, antakse turustajatele kuni 6 kuud ajapikendust, mille jooksul võib olemasolevad varud müüa. Pärast seda antakse kasutajale ajapikendust veel kuni 1 aasta, et kasutada ära, ladustada või kõrvaldada olemasolevad varud.

Hiljuti juhtus nii toodetega Decis Mega (deltametriin), Effector (ditianoon) ja Topas 100 EC (penkonasool).

Miks kolm laiatarbetoodet hobiaednike valikust eemaldati?

  • Decis Mega on insektitsiid, mille toimeaineks on deltametriin. Toode lubati ekslikult vabamüüki 2014. aastal. Decis Mega on aga klassifitseeritud allaneelamisel mürgiseks, mistõttu on seda lubatud kasutada vaid professionaalsel kasutajal. Otsus selle kohta võeti vastu möödunud aasta 6. juulil. Seega võis Decis Mega müüa veel 6. jaanuarini 2017 ja taimekaitsetunnistuseta kasutada 1 aasta jooksul peale seda (kuni 6. jaanuar 2018).
  • Effector on fungitsiid, mille toimeaineks on ditianoon. Toodet kasutatakse kärntõve vastu luuviljalistel. Euroopa Liidus ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ning pakendamist reguleeriva CLP määruse kohaselt ümberklassifitseeritult on Effector kantserogeenne ja allaneelamisel mürgine. Toodet on lubatud hobiaednikele müüa 17. aprillini 2017 ja ilma taimekaitsetunnistust omamata kasutada 17. aprillini 2018. Hobiaednikele mõeldud alternatiivseid tooteid kärntõve vastu hetkel turul ei ole.
  • Topas 100 EC on fungitsiid, mille toimeaineks on penkonasool. Toode on süsteemne fungitsiid, mida kasutatakse mitmesuguste taimedel esinevate seenhaiguste vastu. CLP määruse kohaselt on Topas 100 EC ümberklassifitseeritud, kui arvatavasti loodet kahjustava toimega (reproduktiivtoksiline). Toodet on lubatud vabamüügis müüa 18. maini 2017 ja ilma taimekaitsetunnistust omamata kasutada 18. maini 2018.

Alternatiivse lahendusena on mõningatel juhtudel vastavalt kahjustajale ja kasutusalale võimalik valida mõni teine vabamüügis olev taimekaitsevahend.

Mida teha, kui kultuurile ja kahjustajale sobivat toodet vabamüügis ei leidu?

Väikeaedadesse sobivad hästi mahepõllumajanduslikud võtted. Taimekahjureid aitavad kontrolli all hoida sobiv külvikord, lubatud looduslikud taimekaitsevahendid, kahjustuskindlamad sordid, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine ja mehaanilised tõrjevõtted. Tänu sellele ei jää taimedesse ka taimekaitsevahendite jääke.

Piisava vajaduse korral tuleks kaaluda taimekaitsekoolituse läbimist. Professionaalsele kasutajale lubatud taimekaitsevahendeid on möödunud aasta lõpu seisuga taimekaitsevahendite registris 408. Kuna tegu on nii inimesele kui keskkonnale ohtlikumate ainetega, siis eeldavad nad kasutajalt ka suuremat teadlikkust. Kolmepäevase koolituse ja eksami eduka sooritamise järel väljastatakse taimekaitsetunnistus viieks aastaks. Kui koolituse läbimine siiski otstarbekas ei tundu, on võimalus tellida taimekaitseteenus professionaalselt kasutajalt.

Hobiaednikke aitab taimekahjustajate tõrjumisel integreeritud taimekaitse

Taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks on hobiaednikul soovitav rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid. See on bioloogiliste, mehaaniliste ja keemiliste taimekaitselahenduste hoolikas kombineerimine, et hoida taimekahjustajad majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel.

Taimekaitsevahendeid, mille seast valida, jääb hobiaednikele järjest vähem. Seda põhjustab ühelt poolt toodete vabamüügist eemaldamine ja teiselt poolt väheste uute toodete turule tulemine. Põhjus, miks mõned näiteks teistes riikides müügil olevad tooted Eesti turule ei jõua, peitub Eesti väiksuses. Tootega turule tulemiseks on turustajal vaja esitada avaldus ja läbida turule lubamise protsess, mis aga ei tasu ennast ära tulevaste klientide väikese arvu tõttu.

Põhilised lahendused hobiaednikele on läbida taimekaitsekoolitus, tellida pritsimisteenus või kasutada mahepõllumajanduslikke ja integreeritud taimekaitse võtteid.

Integreeritud taimekaitse kohta vaata lisaks: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/taimekasvatus/integreeritud-taimekaitse-pohimotted.pdf

Uku Rooni, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist

 

Põllumajandusamet: Eestis keelatakse 14 taimekaitsevahendi müük

Euroopa Komisjon võttis 1. augustil vastu rakendusmääruse, mis kehtestab rangemad piirangud glüfosaati sisaldavatele taimekaitsevahenditele. Kõik liikmesriigid peavad tagama, et toimeainena glüfosaati sisaldavad taimekaitsevahendid ei sisaldaks enam kaaskoostisainena polüetoksüleeritud rasvamiini (Polyethoxylated tallow amine).

„Eestis on registreeritud 14 taimekaitsevahendit, mis sisaldavad nimetatud kaaskoostisainet,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Nende toodete kaubanduslikud nimetused on Agro-Glyfo 360, Amega 360 SL, Klinik 360 SL, Barclay Barbarian 360, Dominator, Glyphomax, Glyfos Supreme, Glyphogan 360 SL, Master Gly 36T, Rodeo, Roundup FL 540, Rosate 36, Shyfo, Symbol.

„Tooteid ei tohi enam Eestisse tuua alates 22. augustist. Nii põllumajandustootjatel kui ka väikeaiapidajatel on oluline teada, et vastavalt Euroopa Liidu reeglitele on Põllumajandusamet andnud nendele taimekaitsevahenditele ajapikenduse müügiks 6 kuud ja seejärel veel täiendavalt kasutamiseks 12 kuud,“ lisas Raudsepp.

Polüetoksüleeritud rasvamiin on üks mitmetest glüfosaati sisaldavates taimekaitsevahendites laialt kasutatavatest pindaktiivsetest lisaainetest, mis parandab toote toimimist. Sellised pindaktiivsed ained suurendavad taimekaitsevahendite märguvust, mistõttu toimeaine saab tungida paremini läbi taime pinna. Euroopa Toiduohutusameti hinnangul on polüetoksüleeritud rasvamiin märkimisväärselt toksiline kõigi uuritud näitajate puhul ja potentsiaalselt kahjulik inimese tervisele.

Lisainfo:

Maris Raudsepp
Taimekaitse ja väetise osakonna juhataja
Põllumajandusamet
tel 5669 8823
maris.raudsepp@pma.agri.ee


Põllumajandusamet väljastab alates 2013.a 1. veebruarist taimekaitsetunnistused plastikkaartidel

Põllumeestele ja taimekaitsevahendite (edaspidi tkv) turustajatele mõeldud taimekaitsetunnistused (edspidi tk-tunnistused) on saanud uue näo – kergesti kuluv pabertunnistus on asendunud püsivama plastikkaardiga, mis oma uue formaadiga mahub nüüd ka igaühe rahakotti, teiste omasuguste sekka.
 
Kuna plastikkaartide trükkimine on võimalik vaid PMA peamajas Sakus, on mõnevõrra muutumas ka tk-tunnistuste väljaandmine. Selleks, et taimekaitsekoolitusele (edaspidi tk-koolitus) tulija saaks oma uue tk-tunnistuse koolituskohas eksami sooritamise järel kohe kätte, on vaja enda osalemisest koolitajale aegsasti teada anda. Koolitaja edastab vähemalt 3 päeva enne koolituse toimumist koolitusele registreerunute andmed (nimi, isikukood, koolitõendi nr) PMA maakonna taimekaitse valdkonna inspektorile, kes lisab ka omaltpoolt vajaliku teabe (tk-tunnistuse nr) ning saadab need taimekaitse osakonda Sakku, kus toimub vajaliku infoga tk-tunnistuste väljatrükkimine. Trükitud tk-tunnistused pannakse Sakust kiirpostiga maakonna inspektori suunas uuesti teele, et need eksamipäeval jagamiseks kohal oleks.
 
Kogu eelnev protseduur ei tähenda aga muidugi seda, et eelneva tk-koolitusele registreerimiseta tk-tunnistust ei saaks. Nende isikute andmed,  kes tulevad tk-koolitusele eelregistreerimiseta, edastab eksamil viibiv taimekaitseinspektor pärast koolitust Sakku ning tunnistuse saab isik kätte mõned päevad hiljem talle sobivast PMA maakonnakeskusest.
 
Lisaks jääb alles võimalus taotleda PMA-st tk-tunnistust koolitusasutusest väljastatud tõendi alusel kolme kuu jooksul tõendi väljaandmise päevast arvates. Selleks tuleb koolitusasutusest väljastatud tõendiga pöörduda endale sobiva maakonna taimekaitse valdkonna inspektori poole. Sellisel juhul tuleb aga arvestada asjaoluga, et tunnistust ei saada kätte samal päeval, vaid sellele tuleb eraldi järele tulla, kui see on PMA maakonna keskusesse saadetud.
 

Alates 14. juunist 2011 kohaldatakse taimekaitsevahendite turulelaskmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009.

Uue määruse art 46 kohaselt võivad liikmesriigid anda peale taimekaitsevahendi loa kehtivuse lõppemist ajapikenduse kuni kuueks kuuks taimekaitsevahendi müügiks ja levitamiseks ning sealt edasi kuni üheks aastaks selle taimekaitsevahendi kasutamiseks, ladustamiseks ja laovarude kõrvaldamiseks.
 


Taimekaitsekoolitust puudutava määruse muudatus

Lugupeetud põllumehed!

Alates 01.02.2011.a jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 20 „Taimekaitsekoolituse programm ning taimekaitsetunnistuse saamiseks esitatavad nõuded ja tunnistuse andmise kord“ muudatus, mille kohaselt taimekaitsetunnistuse kehtivusaeg lüheneb kümnelt aastalt viiele. Samuti ei ole enam taimekaitsetunnistuse kehtivusaja pikendamise korral vaja läbida koolitusprogrammi täies mahus, vaid 8-tunnise jätkukoolitusena.
Tähelepanu tuleb aga pöörata asjaolule, et tunnistuste omanikud saavad väiksema mahuga jätkukoolituse läbida enne tunnistuse kehtivusaja möödumist. Kui tunnistuse kehtivusaeg on lõppenud, tuleb uuesti läbida ikkagi täismahuga koolitus.
Soovitame põllumeestel oma taimekaitsetunnistused üle vaadata ja hoolikalt kehtivusaega jälgida!

PMA taimekaitse osakond
tel: 671 2615